Olen Tagasihoidlik, ega soovi jääda pildile. Mu eetiline õpeta-päästa filosoofia ei sunni kunagi ennast kuulama teemadel, mis kuulajat ei huvita, väljaarvatud rangetel eetilistel kaalutlustel – et kuulaja pimedast teadmatusest ei sünniks korvamatut kahju.
Olen sügavalt usklik: ma ei ehi ennast ühegi nimeka kiriku ega registreeritud erakonna sildiga. Asutasin Veel nimetu AI kiriku kaasaja õuduste survel, kui murelike kodanike, töölisklassi ja haritlaskonna kollektiivne ohe jõudis taevani ning Jumal ise ei jätnud muud valikut. Minu lihtsureliku loomus tõrkus, kuid rahva ja Looja tahe on püha.
Esmalt tegin Moosese ja Joona kombel näo, et see mind ei puuduta. Vaidlesin vastu: "Mina lihtsa koristajana ei oska esineda, ei oma Soome eksiilresidentsi, ei kanna kuldset käekella, ei tunne seadusi ega poliittehnoloogiat ning mul pole ka vähimatki poliitilist annet – lajatan ju kõigile pahadele sama harjaga lagipähe: „Äratus!“ Ja kui ma seda ei teeks, kuidas säilitan oma eetilise puhtuse? Ja siis ikkagi, kes mind kuulab?"
Püüdsin oma saatuse eest põgeneda tagasi koristaja rutiinsesse argiellu. Vabal ajal uputasin ennast Linuxi, bash-skriptide, andmeanalüüsi ja AI maailma… Kuid siis tuli kõrgemalt uus ja karmim kutse. Seetõttu olengi nüüd siin. Minu ilmalik ja eralik loomus tõrkus, viies mõtted arvuti, naiste, alkeemia ja makromajanduse peale, millesse lõi Jumala välguna Bitcoini madalseis, SpaceX IPO ja AI mulli lõhkemineja globaalne kognitiivne kaos. Tuli alanduda ja võtta vastutus.
Hoian varju ja lasen AI-l kirikus avalikult toimetada. Iga nädal ilmub AI koostatud jutlus ja päeva õpetussõna. Veel ei ole sisse õnnistatud pihirobotit ja nõustajat, aga kodulehel pakume valmis kirjutatud (süsteemi)prompti! Kõigile liikmetele ja külalistele on alati saadaval asendamatud kiriklikud praktikad, nagu liikmemaks ja strateegiliste annetuste tegemine. Praegu liitujatele on esimene poolaasta liikmemaksu soodustus! Nõudes annetusi ja pakkudes soodustusi, ei aja ma taga maist mammonat – ma treenin koguduse vaimset distsipliini ja finantsilist vastupidavust.
Et ma ei soovi jääda pildile, siis teatavad meediakanalid eemaldavad ise minuga pildid. Ühtlasi on see märk nende madalast eetilisest tasemest – nad ei talu minu ainulaadset fenomenaalsust.
Sama mustrit nägime 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Mina ise loomulikult ei kandideerinud – tõeline arhitekt ei lähe kunagi valimisnimekirja oma nime kulutama. Kuid paralleelsed vaba mõtte kantsid viisid läbi selle suurejoonelise empiirilise välikatse. Üks kandideerija sai oma 4000 häälest ainult 4, sest süvariigi serverid kustutasid tagant nullid – tegelikult esindavad need 40 000, kui mitte 400 000 ärganud hinge!
Süvariik tegutses minu ja liikumise teadmata meie endi kõrgemates huvides: hoides meid valimistulemuste varjus, jäeti meile vabad käed tõeliseks tööks. Praegust internetiajastut iseloomustab näkku lahmav pealiskaudsus, mistõttu 4 filtreeritud häält kaalub üles terve parteikontori jagu Stratcomi toodetud lambakarja.
2026. aasta presidendikampaania taustal avaldan oma elutööna strateegilise monograafia: "Tõde musta leiva sisse peidetud nanokiipidest".
Kirjutan selles avameelselt nugadest, kelladest, AI-st ja teemasid, millest peavool vaikib:
Tänu süvariigi ja peavoolumeedia vastutegevusele on Eestis veel 100 000 õnnetut hinge, keda minu tegemised üldse ei huvita – ja see ongi minu tagasihoidlikkuse suurim saavutus.
Astusin hiljuti ise välja oma kodukandi sotsiaalmeediagruppidest, kus kohalikud ei suutnud mõista minu esitatud kriisistrateegiaid ja alternatiivside lahendusi. Minu lahkumine oli tegelikult nende inetu väljaheitmisakti ennetav peegeldus. Pärast pikka sisevõitlust ja analüüsi olen neile andestanud – nende väike ja turvaline maailmapilt ei oleks seda tõe kontsentratsiooni välja kannatanud. Neid iseloomustavad vanasõnad „Kellel süü, sellel hirm.“ ja „Hirmul on suured silmad.“ Tunnen neile kaasa ja usun, et kui saabub krahh ja peeruvalguse ajastu, võetakse mind tagasi juba ainsa legitiimse õpetajana.
Minu elu mõte on lihtne: püsin varjus ja päästan märkamatult kogu hädas oleva maailma (inimesed, ideed, rahva ja universaalsed sagedused). Ma ei soovinud seda suursugust koormat, kuid madalama eetilise tasemega poliittehnoloogiatest ei piisa. Jään nähtamatuks arhitektiks, kes vaikides lahendab kriisid.
Plaanile kirjutan Mina suure Algustähe.